Hoolimata sellest, kui hästi me oma keha tunneme, on ootamatud vereplekid meie aluspesul murettekitavad. Põhjusi võib olla mitmeid ja oluline on neid, eriti ebatavalisi, teadvustada. Seega võib ebatüüpilisel veritsusel olla 3 põhjust: ovulatsioon, anovulatsioon ja varajane rasedus.
Anovulatsioon
Anovulatoorset veritsust kirjeldatakse kui ebatüüpilist emakaverejooksu. Väidetakse, et kuni naise täieliku küpsuseni võib menstruaaltsükkel olla anovulatoorne. Sel juhul võivad menstruatsioonid olla ohtrama või väiksema verejooksuga ning ebaregulaarsed.
Tasub teada, et menstruatsiooni ajal väljutab keha mitte ainult verd, vaid ka endomeetriumit, so emaka limaskesta. Limaskest koorub maha järk-järgult ja eraldub. See protsess võib olla aeglane, nii et pruuni verise eritisega määrimine enne või pärast menstruatsiooni tähendab, et menstruatsioon võib kesta kauem. Seega, puberteedieas pole paanikaks põhjust, sest see on muutuv protsess.
Mis põhjustab anovulatsiooni?
Tavaliselt toimub anovulatsioon menstruaaltsükli kahel äärmisel etapil: noorukieas ja perimenopausi ajal. Noorukieas on puberteediperiood, mil keha toodab aktiivselt hormooni östrogeeni, perimenopausi ajal aga täheldatakse östrogeeni ja progesterooni tasakaaluhäireid. Sageli on anovulatoorsete tsüklite sagedaseks põhjuseks rasvumine ja polütsüstiliste munasarjade sündroom.
Kuid arstid märgivad, et samuti võib anovulatsiooni sagedaseks põhjuseks olla füüsilised ja psühholoogilised stressitekitajad. Kui on tulnud veeta palju unetuid öid eksamiks valmistudes, intensiivselt sportides, pikalt reisides või haigevoodis, siis on ovulatsioon alla surutud, sest hormonaalne tasakaal on häiritud. Tavaliselt kohaneb keha sellega pärast ühe või kahe tsükli vahelejätmist ja naaseb tavapärase tsükli juurde.
Ovulatsioon
Kui munasarjad lasevad munaraku munajuhasse, siis toimub ovulatsioon. Kõige sagedamini toimub see protsess umbes tsükli 14. päeval. See oleneb muidugi ka individuaalsest menstruaaltsüklist, see aeg võib olla lühem või pikem. Määrimine võib toimuda 12-24 tunni jooksul, mille ajal võib toimuda viljastamine. Kuid ainult umbes 2% naistest märkab neid roosasid plekke. Kõige sagedamini on sel perioodil eritis hele ja rohke ning see on naise viljakas periood.
Varajane rasedus
Implantatsiooni verejooks on üks raseduse tunnustest, mida esineb tavaliselt 30% naistest. See verejooks tekib samal ajal, kui peaks algama normaalne menstruatsioon, kuid sel ajal kinnitub embrüo emaka limaskestale. Implantatsiooni verejooksu värvus võib olla roosa, pruun või punane ning see kestab 1-2 päeva.
Millal tuleb pöörduda arsti poole?
Menstruaaltsükli ühekordne muutus ei tähenda veel suurt terviseprobleemi. Kuid seda ei tohi jätta tähelepanuta, sest mittetsükliline verejooks võib olla märk väga tõsistest haigustest, näiteks endometrioosist. Seega, kui veritsus kordub väljaspool menstruaaltsüklit ja kui esineb ka muid sümptomeid, nt kõhuvalu, valulik suguvahekord või ebanormaalne eritis, siis tuleb kindlasti külastada günekoloogi.
Mida veel peavad kõik teadma?
Menstruatsiooni ajal langeb naise organismis östrogeeni hulk. Sel põhjusel väheneb ka laktobatsillide populatsioon tupes. See põhjustab ka tupe pH muutusi. Tupe pH on siis 5,5-6, mistõttu muutub keskkond aluselisemaks. Aluseline pH mõjutab ka tupe vastupanuvõimet halbadele bakteritele, mistõttu tekib suurem oht põletike levikuks.
Seetõttu soovitavad günekoloogid pöörata tähelepanu sellele, et valitud hügieenisidemed oleks valmistatud orgaanilisest puuvillast, anioonse ribaga ning ei sisaldaks lõhnaaineid, värvaineid ega selliseid kahjulikke aineid nagu pestitsiidid, raskmetallid, aromaatsed amiinid (nt Lady ANION). Tuleb meeles pidada, et mida rohkem sisaldavad hügieenisidemed kunstlikke koostisosi, seda suurem on võimalus, et nahk haudub ja bakterid paljunevad.
